Tiiger jäi haigeks :(

Samal ajal, kui Täpi tubades möllas ja end ülimalt hästi tundis, nagu boss, toimus aga Tiigriga totaalsed muutused. Mu vana 11.a kass sai šoki valgest mööda tuba jooksvast kassist ja kõigele lisaks tekkis tal ka ummistus sooltes, mis ei lasknud toidul edasi maost liikuda, ning kõige selle tulemusel ta ainult oksendas :(  Ta oli tõmbunud eraldi teistest, pidevalt magas lastetoa aknal või poja voodis (narivoodi teine korrus) ja vaatas aegajalt mida see valge tuust tegi.

        

Olin alguses suht kindel, et ta peab näljastreiki tolle pisikese uue elaniku tõttu aga mida aeg aedasi, seda veidramaks asi muutus, sest kohati ta nagu tahtis süüa aga kõik, mis sõi tuli välja ja lõpuks ta enam ei tahtnudki ei süüa ega juua ja ma sundtoitsin teda süstlast, millel muidugi nõela otsas polnud. Tulemus oli see, et kõik mis sisse sai pandud, see ka sealt üsna kohe välja tuli :S Laupäeval vastu pühapäeva (16.aug) aga läks põrgu lahti, terve öö jooksul oksendas ta 4 korda vähemalt ja hommikul veel 2 korda otsa ja seda oli ilmselgelt liiiga palju juba! Kui enne ta reageeris oma nimele, siis sel päeval oli ta täitsa apaatne juba ja nimele reageerimisest võis vaid unistada...

 

Asi paistis tõsine olevat ja mitte enam tingitud algselt arvatud näljastreigist, vaid tundus juba tõesti mingi terviseprobleem hoopis olema, nagu pakuti foorumis. Kuna oli pühapäev ja muud loomakliinikud ei töötanud sel päeval, võtsin Loomade kiirabiga ühendus, sest see oli ainuke lahti olev kliinik kuhu minna ja rääkisin neile oma mure ära ja pakkisin kassi kandekotti ja läksime kliinikusse. 

 *Ootasime ülevaatustoas arsti*

Arsti tulles, ta kraaditi ära, temp oli 39,3, natuke üle normi (normaalne on kassidel temp 38-39 kraadi) ja kuulati südame tööd (see töötas ilusti). Viidi röntgenisse, et kehast pilt teha ja välja selgitada, miks ta oksendab sedasi. Kui Tiiger tagasi toodi ülevaatustuppa mulle, oli tal ka juba kanüül pandud parema käpa peale ja sealt kaudu ka vereanalüüsid võetud, et selgitada välja maksa, neeru ja veel ühe organi töökorras olekut, mille nimi mul ei meenu. Kanüüli külge pisteti tilgakott, et kompenseerida vedeliku puudujääki tema kehas, mis tekkinud pidevate oksendamiste tõttu.

  

*Ülevaatustoas peale esmaste protseduuride tegemist tilguti all.*

Varsti saabus arstitädi tagasi vereanalüüside tulemused näpus ja ütles, et uuritud organid on kõik korras aga hemoglobiini tase on õige pisut kõrgem normist aga ei midagi hullu ja kriitilist, et see võibki sedasi olla, kuna on palju oksendanud. Rääkis, et andis ka oksendamise vastu süsti talle. Edasi näitas ta röntgen ülesvõtet Tiigri kehast, kus sain teada, et tal on magu väljaveninud ja kogu soolestik koos maoga on gaase korralikult täis :O

Arsti edasine korraldus oli see, et Tiks jäi sinna tilga alla ja talle anti kontrastvedelikku, et näha kuidas sooletöö on, et kas liigub edasi ja kuidas liigub edasi ja paluti peale lõunat kella 16 aegu helistada ja uurida, kuidas olukord kassil on ja läksin koju tagasi ilma kassita.
Väike Täpi aitas aega sisustada oma mänguhimulisusega ja mees katsus valmis saada lastetoa vahele mineva ukse kõpitsemisega, et saaks Tiigri koju toomise ajaks ukse ette panna ja Täpi laste tuppa konvertida, et ta Tiigrit ei segaks sedasi oma energilisusega.

Kell sai märkamatult 16 ja helistasin kliinikusse uurimaks olukorda. Sain teada, et Tiks on saanud vahepeal gaasirohtu ja ka valuvaigistit ning sisse joodetud kontrastvedelik ei ole viimaste piltide kohaselt maost edasi liikunud ja Tiks pole ka ise seal süüa tahtnud ja nad on teda seal sundtoitnud, kuid kõik on ilusti sees püsinud ja rohkem oksendanud pole ja paluti kella 19:30 aeg uuesti helistada, et siis teevad uue röntgenpildi temast kella 19 aegu, et vaadata kas on kontrastaine edasi liikunud soolde või mitte ja kui pole, siis ootab Tiksi ees op, et eemaldada ummistus sooltes, mida röntgenis näha pole. Noo see oli küll selline hirmutav uudis, mida ükski oma looma armastav inimene vast kuulda kunagi ei tahaks, et tuleb op teha :(  Ma olin selle pärast nii mures, et õudne, sest ma kardan opisid, kuna mitte kunagi ei tea, kuidas inimene või loom sellest kõigest välja tuleb ja toibub, eriti kui on tegu veel juba vanema isikuga, mitte noorega.  hingevärisedes möödusid need tunnid, mil uuesti helistama pidi, samal ajal ise katsusin aidata mehel ust üles vuntsida...

Jõudis kätte kellaaeg, mil uuesti helistada tuli - vastus tuli, et uus pilt endiselt ei näidanud edasi liikumist aga nad lubavad Tiigri koju viia kella 20 aegu, kuna ta tunneb ennast juba paremini aga tuleb järgmisel päeval tagasi tulla, et saaks uue pildi teha ja kontrollida soolte tööd kontrastvedelikuga. See oli mulle kergendus, et saan ta koju tuua! :) Aga hinges näris ikkagi see opi asi.... :S Ust Tiksi koju toomis ajaks valmis veel ei saanudki, selle lõpetasime ööhakul ära ja tõstsime ette, seni tuuseldas Täpi veel tervel elamises ringi ja uudistas ka koju toodud Tiigrit.

    

*Sedasi vaatas Tiiger oma kandekotist välja, kui koju saabusime õhtul kliinikust.*

  

*Täpi kaugemalt Tiigrit vaatamas esimesel pildil ja teisel pildil Tiiger nagu poseeriks mulle, et "minuga on kõik korras ja ma näen hea välja! Eks?!!" :D*

Kui uks sai toale ette, siis tõstsin täpi söögi- ja jooginõud koos liivakastiga lastetuppa eraldi kohtadesse ja täpi sai kiisueinega teise tuppa meelitatud ja uks vahelt kinni pandud :) 

Tiiger sättis end sisse mehe tooli peale kuhu tal ka lahkesti lubati jääda mehe poolt. Muidu ajab mees ta oma toolilt ära, sest see võrduks tal kassi endale pähe istumisega aga sel korral ta halastas kassi peale ja lasi tal seal olla, et las toibub :) Tooli tõin Tiigriga enda voodi juurde ja mees istus kenasti tabureti peale :D Proovisin siis Tiigrit sööma meelitada, panin talle soovituslikult pasteeti kaussi ja kausi tema nina ette toolile. Küll kõõritas silmi, et "mida sa mulle pakud küll!??"näpu pealt ka ei tahtnud süüa... 

*Tiiger nägusid tegemas*

Tõstsin siis sööginõu tavalise koha peale tagasi teiste nõude juurde tal, et kui tahab, siis läheb ja võtab ise... Noh ma vähemalt lootsin sedasi. Ainus asi mida ta tegi väga heal meelel, oli vee joomine ja ma olin ka selle üle õnnelik, sest see oli vaid hea ja veel parem oli see, et tal jäi see tõesti kõik ka sisse, mitte ei keeranud välja nagu enne oli! :)
Öö möödus rahulikult ja lõpuks sai ka magada (eelnevad ööd olid suht magamata, kuna pätakas tuterdas ringi ja tiiger oksendas. Ma olin pidevas valvel olekus, ehk siis kergunes, kus kuulsin igat krõpsu, mis oli.). Ainus, kes vist magada ei saanud normaalselt oli Tiiger ise, sest talle külge jäetud kanüül ikka segas koledasti teda, pidevalt raputas käppa, et sellest jamast lahti saada ja paha oli sellega tal ka head magamisasendit leida, keeras end koguaeg ühte ja teistpidi :( Hommikul kell 6 tegi Tiiger mulle äratuse, et tahab süüa saada, andsin talle kiisueinet aga seda ta vaid nuusutas ja asus hoopis vett jooma. Peale vee joomist tegin talle pai ja kiitsin, et ta on tubli kiisu, mille peale viskas end põrandale pikali ja lasi mõnuga mul pai teha talle. Ma kasutasin juhust ja masseerisin õrnalt ja hellalt ta kõhtu, et gaasid liikuma tal panna ja soodustada natukenegi soolte tööd!

  

*Hommikune vaade voodi kõrval olevale toolile :) *

Hommikul kell 9:30 oli meil uus kliiniku aeg ja enne seda ta jõi veel ohtrasti vett. Pakkisin Tiksi kotti ja sätisime sammud kliiniku poole. Tehti pilt ära ja tulemus oli see, et - SEE LIIKUS!!!! Noh kontrastvedelik ikka oli liikunud edasi! :D Ma nii õnnelik!!! Ta pääses opist!!! JEEEEEEEEE!!!! :D Kuna tal oli veel kanüül sees, siis tahtis arst ta uuesti tilguti alla panna ja siis kella 15 aegu teevad uue pildi, et näha kus selleks ajaks on vedelik liikunud ja proovivad teda meelitada sööma... Ma pakkusin aga välja oma poolse variandi neile, et kuna elan kliiniku lähedal, siis äkki saaksin teda koju söögiga harjutama minna, kuna kliinik tema jaoks võõras koht ja ta ei pruugi sööma hakatagi neil seal, et tuleksin nende soovitud ajaks kassiga tagasi sinna, pildile... See sobis neile ja lahkusin koos kassiga koju tagasi :) Proovisin teda kodus sööma meelitada.... noo üsna võimatu tundus see asi :S Vett aga jõi isuga. Tegin talle siis paar korda poole tunniste vahedega sund toitmist, et ikka toidumaitse suhu saaks aga sööma ikka ise ei hakanud :S
Kell sai vahepeal kolm ja pakkisin Tiksi uuesti kotti tagasi ja viisin kliinikusse uuele ja viimasele pildile.... Tulemus oli juba täitsa hea, aine oli veel rohkem edasi liikunud! Tiigril võeti kanüül ka kohe seal ära ja toodi mu juurde tagasi ja saime koju tagasi minna rahuliku südamega, et nüüd kassi soolestik taas töötab :)

*Nii vaatasime tähtsal pilgul kandekotist välja, kui koju jõudsime. Ju ta nuputas, et mis ta nüüd siis tegema hakkab :D *

Käis vett joomas ja puhkas ennast sellest trallist välja. Õhtul siis panin talle kergelt veega vedeldatud pasteeti vitaminipastaga segatult kausiga nina alla, nuusutas ja keeras pea ära. Mul juba, et noo ei ole.... Ta peab ju sööma hakkama ometi, soolestik läks ju tal tööle, st asjad liikvele sooles, et mis asja ta nüüd siin ikka veel pirtsutab! Ma ei jätnud oma jonni ja pistsin endal näpu pasteedi sisse ja selle talle nina alla, siis hakkas limpsima küll. Tegin teistkorda sama asja ja taas limpsiti mu sõrm pasteedist puhtaks. Kui hakkasin näppu ära võtma ta suu juurest, tuli Tiks oma koonuga järgi ja kuna ma tulin käega täpselt toidunõu kohalt üle, siis asus ta ise taas sööma! See oli sõnuseletamatult hea tunne, kui ta sõi üle pika aja taas ise! :D 

Öösel tuldi lausa kaissugi mulle, küll oli mõnus tunne taas üht suurt karvapalli enda külje vastas tunda, kes nautis pai! Igatsesin seda juba!!! Hommikul aga oli voodist vaade selline  toolile kus Tiks tudus oma õndsat kiisuund :)

Wc kontrolli tehes olid ka peale pissi kakat tehtud ja see andis ainult kinnitust, et tal tõesti soolestik töötab ja see mure ja probleem on selleks korraks seljatatud! :) Tiks tundis end palju paremini ka, käis rohkem ringi ja oli ärksam ka :)

Üdini suured tänud Loomade kiirabi kliinikule, et mu kiiskami endisesse konditsiooni tagasi tõid!
Foorumis soovitati ka endale soetada gaaside vastu espumisani tilku ja vaseliniõli, et kui jälle gaasid kimbutama hakkavad või peaks jälle mingi ummistus tekkima siis saaksin ise neid mõlemaid kiisudel parandada. Nüüd on mõlemad rohud kodus olemas :)

Ahjaa, gaase tekitas mu vanakesel suure tõenäosusega loomapoest ostetud kaalukaubana prooviks üks spetsiaalne kassitoit, mille nime ma ei mäleta ja kilekott pole ka alles, kus need krõbinad sees olid ja sildike peale kleebitud. Igatahes ma kallasin pühapäeval peale kliinikust üksi tagasi tulemist need toidud ära ja ei katseta enam oma vanakese peal ühtegi uut toitu, kui alles siis, kui juba sisse harjunud toit hakkab probleeme tekitama, mis sunniks uut valima ja katsetama!