teisipäev, 25. august 2015

Kolmanda nädala algus


Kolmas nädal on alanud tormiliselt. Mitte, et nüüd meil õues miski torm möllanud oleks või miskit aga Täpil on kombeks saanud ühest toast teise joosta üleheli kiirusel ja siis tasub vaadata, et ette ei jää, muidu jookseb jalust maha :D Sedasi tormiliselt mängitakse oma hiirega või siis joostakse erinevate mänguasjade vahet, mis asuvad erinevates tubades.
  
* Täpi käis peale oma saagi (mänguhiire) kinni püüdmist ülitähtsalt sellega toas ringi ja vahepeal natuke madistas temaga, ju see sunnik ei tahtnud eriti lõugade vahel olla ja siples lahti end :D 


* Mõni öö vaadatakse just sellise nunnu pilguga mulle otsa nagu ütleks, et "aga millal sa magama kavatsed tulla?" :D *

Täna avastas Täpi enda jaoks muru, mis kasvab kääbus palmipuu potis. Täitsa asjalikult näksis seda. Vahepeal üritas ka palmipuu otsa ronida aga noo mida sa ikka sinna ronid, kui sel puul pole ju mingit kõrgust ollagi :D Ja vahepeal viskas muru peale lösakile ja nautis nii sama kuuma päikest otse palmipuu all :D 

              

Tänasel padjakatte heegeldamisel oli ta ka usinalt abis! :D (kui hiirega piltidel liikuda siis näeb pealkirju ka ;) )
Nii... ma nüüd kohe näitan, kuidas üks katte tegemine käib!   Ahh, et sedasi ei saagi või?!  Ahh savi... Sa tee seda katet siis ise! Ma aga lasen leiba luusse!  

Täpil on tegelikult üks paha komme ka.... ta nimelt tahab hirmsasti käte ja jalgadega mängida, mida ma teha ei lase ja lastele ka ütlen, et seda ei teeks, sest kass ju kasvab ja varsti on suured ja tugevad küüned ja hambad ja vot siis enam pole naljakas ja kõdi vaid väga-väga valus ja halvimal juhul veri ka väljas.... Kui tahab kätega hakata mängima, annan väikse patsu vastu nina ja ülten "Täpi, ei tohi!" ja pistame talle ta mänguhiire nina alla või kindermuna jne. Eks tal hambad vast sügelevad ja tahab jubedalt närida aga inimkäsi ega jalg ega mingi muu kehaosa selleks nüüd küll parim pole :) Ehk saame selle tal ikka välja juurida ja selgeks teha, et käed on ikka pai ja söögi saamiseks, mitte mängimiseks.
Kaalusin veel oma kaks vurrikut ka ära eile. Selleks, et seda teha tuli mul ronida kõigepealt ise kaalule, et täpne oma kaal teada saada, siis võtsin korda mööda ühe kassi sülle ja astusin kaalule ja siis tegin vahetuse ja võtsin teise kassi sülle ja astusin kaalule. Ega muidu ei peakski ma ise kaalule ronima aga kuna kumbki kassidest pole nõus ise kaalul olema, siis tuleb mul neid enda süles kaaluda ja pärast sellest kahekesti kaalumisest oma kaal maha arvestada ja saangi teada palju üks või teine kissa kaalub mul :) Täpi kaalub täpselt ilusti 1kg :) tubli sööja nagu ta on! Igatahes tema külgedelt enam ei saa ribisid lugeda nagu alguses oli, kui koju ta tõin, seega on ta tublisti kosunud :)  Ja Tiiger kaalub täpselt 4kg. Vanake on aga alla võtnud tublisti.... kui aasta alguses sai Tiigrit kaalutud, siis oli ta kaal 4,9kg, kliinikus käies selle okseralli tõttu oli ta kaal tol hetkel 4,5kg, kui arstid teda kaalusid. Seda on näha ka, et ta on kleenukesemaks jäänud :S Õnneks aga tal on söögiisu ja ta sööb ka ja küllap ta kosub oma kilod tagasi :)

Tiigriga on aga sammuke tagasi käik olnud... Ta nimelt enam ei otsi mu lähedust ja pai saamist :/ Tahan pai teha, siis tõmbab mu käe alt keha alla poole eest ära, et ala "ära puutu mind, ma ei taha su pai, reetur selline!". Vahepeal on küll täiesti selline tunne, et ma olen tema piiritut siirust ja armastust reetnud, mis ta on mulle siin välja näidanud kaissu pugemiste, vahvate pairallidega äratamise, ukse juures alati valves olnud tervitamas, kui kodu uksest sisse astun, söögi andmisega käis miilustades ümber mu jalgade ja kuristas ja mjäugus ootusärevalt, vannitoas olles alati ootas ukse taga millal ma tulen ja mitte iialgi ei öelnud ta ära mõnest paist, mida sai talle ka nii sama mööda minnes tehtud.... See kõik on tema puhul praegu minevik! Mul on nii ääretult kurb meel, et ta tõrjuv on ja pole enam ta ise, sest ta on ju endiselt minu kallis ja armas nurrupall ja seda ei muuda mitte miski ega  mitte keski! Tean, et see võib kõik aega võtta enne, kui ta kõike seda taaskord tegema hakkab (kui hakkab...), mida eelpool loetlesin aga see tema tõrjuv olek teeb haiget mulle :(  Jah, kes ma õige olen, et räägin enda hingelisest valust?! Ise tegin samamoodi oma kullapaile haiget uue kassi majja toomisega! Ja ta on täiesti põhjusega solvunud ju mu peale, kui tema vaatevinklist asja vaadata.... Ehk tuleb ka kunagi aeg, mil saan hõisata, et "Jeeee, Tiiger tuleb uksele vastu tervitama! Tahab ise pai saada! Poeb kaissu ja teeb oma nunnut pairalli äratamist! Kuristab ja nühib end mu jalge vastu, kui süüa võtan külmikust neile!"ehk ikka tuleb see aeg.... Käimas on ju kolmas nädal ALLES aga selge on see, et seda aega tuleb mul Tiigri puhul kaua-kaua oodata.... sest ma riivasin ta tundeid ikka korralikult kohe :(
Sellise kurva ja lootusrikka alatooniga lõpetan kolmanda nädala alguse sissejuhatamise....
EI! Tegelt ei saa ikka nii kurvalt lõpetada! Peab ikka kuidagi optimistlikult asja lõpetama :) Täpi on vist miskeid juhiseid Tiigrilt saanud, sest see õhtuti mööda tube ringi traavimine oli Tiigrile väga omane tegevus :D Siis see mul sabas käimine oli samuti väga Tiigrile omane ehk seal, kus olin mina seal oli ka Tiiger. Praegu on sedasi Täpiga :) Tore oleks neid koos sedasi näha sabas käimas ja koos mööda tube traavimas õhtuti :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar