Vahepeal sai käidud 3 päeva maal ja kiisud jäid oma pead koju. Panin neile rahustava sprei ka, nii igaks juhuks, et olemise õhkkond rahulikum oleks :) Lugesin veel enne ära minekut mõlemale kassile sõnad peale, et tervet elamist vahepeal pahupidi ei keeraks ja üks teisele väga kõvasti tappa ka ei annaks :D Mitme kausiga erinevatesse kohtadesse jätsin neile puhast vett ja krõbinaid ning enne, kui uksest välja astusime perega, andsin ka veel mõlemale oma kuhja kiisueinet nina ette neile :)
Väike pabin oli ikka sees ka ja ei möödunud päevagi kus ei oleks mõelnud sellele, et kuidas neil on olla? Kas ikka kõik on ok? Ega ometi Täpi oma väikse kassilapse aruga kuskile vahele pole pugenud, kus ta enam välja ei saaks? Jne, jne....
Koju tagasi jõudes ja ust lahti tehes vaatas vastu..... esiku ukse vahelt uniste silmadega Täpi, kes tuli tervitama meid suure kaeblemisega oma peenikese kiisutita häälega :D Kohe hakkas palju kergem, kõik on ok temaga! :D Tiiger aga põõnas narivoodi ülemisel sängil, ju tal oli seal rahulikum, sest sinna üles Täpi ei saa, kui pole just mingit asja, mida mööda üles ronida ei annaks (noh sellist vähe laugemat kallakuga värki, mitte otse püstlodis üles nagu voodi postid on). Tuppa astudes olid tal muidugi silmad juba suured peas ja ärevad, sest pererahvas jõudis lõpuks koju tagasi ja nüüd oli lootust oma lemmikut kiisueinet saada! :D Tiiger ringutas ja hüppas voodist alla ja seadis sammud köögi poole koos minuga, kuhu ma suundusin. Ja siis.... ma kuulsin Tiigri nõudlikku mjäud, mis tal oli kombeks ennem uue kassi võtmist kuuldele lasta, kui ta süüa tahtis saada :) Täiesti uskumatu ja hea tunne oli kuulda seda vana tuttavat mjäud!!! :D Täpi muidugi ka kisas kõrval oma peenikese nõudliku häälega, et juba RUTEM saaks oma söögi kätte :D Pistsin neile mõlemale taas korraliku (tavalisest suurema) portsu kiisueinet oma kaussi nina ette ja läks usin matsutamine lahti :) Hea tunne oli, et kõik oli mõlema kassiga korras ja Tiiger lasi lõpuks söögi nõudmise mjäu kuuldele! Aga see oli ka viimane kord, peale seda on jälle vaikus ja on vaid ootavad silmad, ju ta siis mõtleb vast, et "ahh, mis ma ikka lõugan ja nõuan... Niigi see pisike siin kisab oma peenikese häälega...." :D
Rüppenurr! Tiiger sättis end algatuseks mu läpaka peale ja andis selgelt mõista sellega, et enam ära minna ei või sedasi, sest läpakat ta mulle enam tagasi ei anna! :D
Täpi aga asus kohe köögi põrandale asetatud kaste uurima...
Lõpuks ei pidanud Tiiger uudishimule vastu ja tuli ka uurima kaste :D
Nuusutas ikka ühte kasti siit ja teist kasti sealt, Täpi koguaeg püsis tal kannul nagu õige õpipoiss ja jälgis hoolega Tiigri tegevust pealt :D
Ka kolmas kast vajas kindlasti Tiigri ülevaatust!
"Miiiissss?! Ka siin on ainult ÕUNAD??!! Mis jama see on, et siin mitte ühtegi kala pole või midagi....??!!"
Ja lõpuks pugesid koos peadpidi teise kasti sisse.... Tiiger: "Siin peab midagi meile ka olema!", Täpi: "Oled sa kindel Tiiger, et siin on midagi meile?", Tiiger: "Ära päri nii palju! Otsi parem! Ma tunnen oma kontides, et siit me midagi leiame.....!" Nii nad seal uudistasid jupp aega ja tulid nõutult kastist välja tagasi... Tiiger: "Noo jah... ainult mingid veidrad suured purgid, mingi vedelikuga ja õunad-õunad-õunad ja veel kord ÕUNAD!!! Täielik petukas, ma ütlen!" :D
Öösel magas Tiiger mu voodi kõrval tooli peal ja Täpi puges mulle voodisse jalgade juurde tudile :) Hommikul tuli Tiiger ka mulle voodisse kaissu natukeseks ajaks, kui Täpi mul voodis polnud. Tegin talle pai ja ta lasi mõnusa nurru lahti - aaaahhh, kui mõnus see oli! :) Hommiku edenedes, kui veel vaid mees põõnas, puges täpi minu kohapeale voodisse magama ja pani oma peakese üle mehe käe, mis üle voodi risti oli :D
Päeval nautis Täpi täiega pererahva kodus olekut (ok, vist ikka minu oma rohkem :P ), puges mulle pidevalt külje alla, käis mind wc ukse taga valvamas, et ma ikka kindlasti tagasi tuleksin ja jälle kuskile pikalt ära ei kaoks :D jne.
Vahepeal magas Täpi nii hästi välja sirutatult, et sain teda taas mõõta....
Täpil on ikka vahva komme, magada keelekese ots suust väljas :D
Õhtuks likvideerisin ühe kiisueine kausi ära ja jätsin taas vaid ühe alles. Pole ju mõtet mõlemat alles hoida, kui Täpi sööb vaid natuke enda omast ja siis ronib Tiigrile külje alla nagu lootes või arvates, et vanemale kassile on midagi paremat pandud :D Tegelt on mõlemas kausis täpselt üks ja sama toit aga eks see vihmaussi pool on ikka parem, mille vanaisa ära sõi :P Nii Tuleb jälle Täpil oodata, kuni Tiiger oma osa ära sööb (mida just tema puhul palju korraga polegi) ja siis saab Täpi ka kiisueinet sööma asuda :) Selline trall käib siis kiisueine kausi ümber meil iga kord :D
Täpi kaotas meie maal oleku ajal oma hiired ära kuskile, mida kohe üles ei leidnudki ja ta omastas ühe minu tehtud nukupapu ära, mida tassis tähtsalt toast tuppa hammaste vahel hoides ja möllas sellega nagu saagiga, mille on kätte saanud :D Piltide peal on tal see papu tema kõrval. Püüdsin küll neid pilte teha, kus ta selle papuga ringi tatsas aga kõik tulid nii kohutavalt udused, et läksid kõik kustutamisele :) Pildid on siis tema väheke rahulikumast /puhke/ hetkest.
"Auuuuuuu.... Kas siin on keegi?!"
"Mäs sa seletad? Päriselt ka on see pildistamiseks või?! Ma mõtlesin, et äkki ma saan sinna sisse pugeda või midagi..."
Ja talle meeldib väga magada välja sirutatult, nii et voodis on paras valge krae :D
Selline oli siis kolmanda nädala lõpp :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar